Projekteerimine

Projekteerimisel on päris mitu aspekti millega peab alguses arvestama. Mida valmistatakse ja kuidas see sobib miljöösse?

Millist lõppmuljet soovitakse saavutada? Kas Foto 2 electiovalitud materjali (nt puit) värvus ja tekstuur on tähtsad tegurid jne. Kasulik on uurida milliseid variante materjale on saadaval, et saaks võimalikult ökonoomselt materjali ära kasutada. Tarvitada materjali, mis oleks vastava ülesande täitmiseks sobiva stabiilsusega. Materjali nimekiri aitab nii materjali valiku planeerimisel kui ükskõik millise projekti jaoks materjali ettevalmistamisel, näidates nt puidu mõõte ja kogust.

Saame Teile pakkuda sellist tuge ja parima lahenduse leidmist!

Mööblile esitatavad nõuded

Mööbel koosneb paljudest erinevatest detailidest. Mida keerulisem toode, seda rohkem on erinevaid detaile ja neile esitatavaid nõudeid. Detailide täpsed mõõtmed ja kuju antakse joonistega, millel on näidatud kõikide detailide vorm ja mõõdud.

Toodete (mööbli) kavandamisel mõtleme hoolikalt läbi, mis otstarbel valmistatavat mööblit kasutama hakatakse ehk milliseid nõudmisi tarbija talle esitab. Väga hea lahendus on see, kui ergonoomilisus ja funktsionaalsus saavutavad maksimaalse tasakaalu (mugavus ja kasutamise võimalused). Kavandamise etapi käigus arvestame järgmiste teguritega:

  • millist materjali kasutatakse (nt. plaatmaterjal või täispuit)
  • mööbli tulevane asukoht (kontor või eluruumid)
  • interjöör (kuidas ta sobitub ümbritsevasse keskkonda)
  • ruumi suurust (määrab paljuski mõlemad tegurid nagu funktsionaalsus ja ergonoomilisus)
  • eelarve (millised on rahalised võimalused).

Huvitavat CAD-CAM tehnoloogiast

Mida vabamad käed on toote disainimisel seda raskem võib olla toote valmistamine lõpptulemusena.

Vaatleme CNC-tehnoloogia struktuuri CAD-joonestaja/projekteerija/disaineri suunast, kes mõtleb välja ja konstrueerib uusi tooteid (määrab ära mõõdud, detaili materjali, toote eripärasuse jne).

CNC-tehnoloogia on eelkõige kõikide lülide kompromiss ja nende omavaheline koostöö. Kui projekteerija enda vajadustega tootmisse läheb on tal vaja võtta arvesse (mitte ainult enda vajadusi/arvamusi) ka tööstuse võimalusi, ning masinaparki, ressursse. Kõikide detailide valmistamisel ei ole mõtet kasutada CNC-tehnoloogiat, kuid need piirid tuleb paika panna luues tihedamad suhted tootmisega.

Idee, detail, joonis ja visioon – CNC tehnoloogia kasutamise lõppeesmärk on teha ühe kinnitusega võimalikult palju erinevaid operatsioone.

Foto 1 electio

CAD – on programmi osa, kus toimub soovitava lõpptoote joonestamine, projekteerimine. Väga tähtis on idee koostaja (projekteerija) ja pingi operaatori vaheline koostöö. Joonestaja – projekteerija peab teadma pingi tootmisvõimalusi, et lõpptoode tuleks kvaliteetne, vastavalt tehnilistele nõudmistele.
Joonistele lisatakse kõik tehnilised andmed, mis on tootega seotud (vt. CAD joonis nr.1)

CAM – on tarkvara, kus toimub tehnilisele joonisele nn.töötlemisradade pealekandmine (vt. CAM joonis nr.1) ehk: Töötlemisrajad – vajalike töötluste lisamine vastavalt toote spetsiifikale (nt. köögikapi puidust ukse profiili/kujufreesimine, avade puurimine, teksti graveerimine jmt.)
Lisa võimalus – selles etapis on joonestajal /projekteerijal võimalus koos pingi operaatoriga teha veel muudatusi, parendusi nii CAD (tehniline joonestamine), kui ka CAM (töötlemisradade lisamine) programmis.